Rohelise Euroopa nähtamatu pidur: Miks elektrivõrgud vajavad 1,2 triljoni euro suurust investeeringut

Euroopa kogeb puhta energia valdkonnas ongekordset buumi. Viimaste andmete kohaselt toodavad tuule- ja päikeseenergia nüüd üle 30% kogu Euroopa Liidu elektrienergiast. Kuigi investeeringud päikesepaneelidesse ja tuuleturbiinidesse kasvavad rekordkiirusel, oleme aga põrkunud nähtamatu, kuid kriitilise takistuse vastu: elektrivõrgud.

Euroopa infrastruktuur projekteeriti eelmisel sajandil täiesti teistsuguse mudeli jaoks – ehitatud mõne suure ja stabiilse söe- ja tuumaelektrijaama ümber. Tänapäeval peab see toime tulema miljonite väikeste, hajutatud ja muutlike allikatega. Tulemus? Võrgud on ülekoormatud ja neil on raskusi uue toodetud puhta energia edastamisega.

Ülemineku kitsaskoht: Mida Euroopa Komisjon paljastas

Oma murrangulises dokumendis „European Grids Package“ tegi Euroopa Komisjon selgeks, et ilma elektriliinide massiivse ajakohastamiseta roheline üleminek ebaõnnestub. Võrguplaneerijate hinnangul tuleb 2040. aastaks Euroopa võrkudesse investeerida rabavad 1,2 triljonit eurot.

See summa jaguneb kaheks peamiseks valdkonnaks:

• 730 miljardit eurot jaotusvõrkudele: Need madal- ja keskpingevõrgud ühendavad otse kodumajapidamisi, katusepäikesesüsteeme, elektrisõidukite laadijaid ja soojuspumpasid. Siin on surve digitaliseerimisele ja võimsuse laiendamisele kõige suurem.
• 477 miljardit eurot põhivõrkudele: Need on kõrgepingelised „maanteed“, mis edastavad elektrit pikkade vahemaade taha ja haldavad ELi liikmesriikide vahelisi piiriüleseid vooge.

Kui me neid investeeringuid ei tee, võib 2040. aastaks raisku minna kuni 310 TWh puhast energiat – kogus, mis võrdub Itaalia aastase elektritarbimisega. Peame selle puhta toodangu lihtsalt võrgust lahti ühendama, sest võrk ei suuda seda vastu võtta.

Kolmeaastane ooteaeg võrgutrafodele

Kapitali puudus ei ole ainus probleem. Elektrikomponentide tootjad seisavad silmitsi tohutu tellimuste laviiniga. Võtmeelementide, nagu suurte võrgutrafode tarneajad on praegu 3 kuni 4 aastat. Energiahindadel on investeeringuteks vahendid olemas, kuid neil puudub otseselt riistvara võrkude tugevdamiseks. Lisaks on uute liinide loamenetlused endiselt aeglased, kestes mõnes ELi riigis üle 8 aasta.

Tulevik peitub nutivõrkudes ja salvestamises

Edasiminek nõuab kahe lahenduse kombinatsiooni:

1. Digitaliseerimine (Smart Grids): Võrgud peavad muutuma nutikaks. Andurite ja tarbimiskaja juhtimise abil peame seadmed (nt elektriautode laadijad) õpetama tarbima energiat siis, kui päike paistab ja elektrit on külluses.
2. Energia salvestamine: Suuremahuline akusalvestus aitab võrku stabiliseerida kriitilistel tundidel (näiteks õhtusel tippajal, mil päikeseenergia tootmine kiiresti väheneb).

Kas soovite näha, kuidas piiriülesed vood ja praegune tootmisjaotus mõjutavad võrgu stabiilsust ja spot-hindu reaalajas? Külastage meie interaktiivset rakendust EnergyDataDesk App.